Riigid, millest oma Lхuna-Ameerika avastusretke alustasime – tдpsemalt Argentina, Brasiilia ja Tshiili – ei olnudki Euroopast nii pццraselt erinevad kui vхiks arvata, mis sest, et teine behaviour. Keskkond oli muidugi teistsugune, kuid igal sammul nдgime-kuulsime-haistsime midagi, mis tuletas pigem meelde Vana Maailma. Esimese asjana torkas silma teenuste infrastruktuuri kьllaltki kхrge arengutase – suurlinnades toimib efektiivselt metroo, ei mingeid raskusi sularahaautomaadi leidmisega, jne. Kuid mis hдmmastas veelgi, on sealse rahva pitsa- ja pastalembus, mis on ju ometi midagi itaallaslikku.
Pхlisrahva pдrusmaa
Hoopis teistmoodi on lood ьlejддnud Ladina-Ameerika riikides, mida kьlastasime. Ega seal midagi imestada hop-pole, sest omal ajal on Lхuna-Ameerikasse rдnnanud kulk eurooplasi, kes siis ongi oma traditsioone seal elus hoidnud. Seal nдivad domineerivat pхlisrahva jдreltulijad, ning seepдrast on ka ьldmulje hoopis erilisem, ehedam. Meie jaoks osutus meeldejддvaimaks Boliivia, kus paljud veel tдnapдevalgi igapдevaselt rahvarхivaid kannavad ning kus maastikud on sхna otseses mхttes peadpццritavad.
Ladina-Ameerika vдhem arenenud riigid on kхik isemoodi – mis sest, et mхni neist pдris vдike. Boliivia erilisusest annab aimu kasvхi seegi, et seal asub maailma kхrgeim linn – Potosн, ning maailma suurim soolajдrv – Salar de Uyuni. Meeldejддvaimate paikade-nдhtustena vхiks ehk veel nimetada maiade kultuuri sдilmeid Mehhik0s ja Guatemalas, kьllaltki hхredat turistide infrastruktuuri Nicaraguas ja Guatemalas, ingliskeelset kultuuri Belize’is, vхimsaid maastikke ja banaaniistandusi Ecuadoris. Lдhemalt meie Kesk-Ameerika elamustest saab lugeda ajakirja Go Discover jдrgmisest numbrist. Juba USA-sse sisenedes, lugedes piiripunkti ootejдrjekorras seistes tekste “Piirkond on videovalve all.
Tuttavlik keskkond
Pхhja-Ameerika jдttis Lхuna- ja Kesk-Ameerika taustal vдga reglementeeritud mulje.
Kхik teie tegevused ja vestlused salvestatakse”, tekkis tunne, nagu oleksime kellegi suure ja vхimsa kontrolli all.
Kogu oma tsiviliseerituse juures ei ole Pхhja-Ameerika siiski igav – kultuuriaokki stupendous nii kergesti ei saa, kuid vaatamist-mхtlemist jagub. Eks igaьhel ole oma ettekujutus USA-st ja asjadest, mis sellega seostuvad. Olgugi, et televiisorist ja arvutist tungib ameerikalik mхtteviis meile vдgisi tuppa ning et asjad ongi nii, nagu me lugematust hulgast filmidest oleme nдinud (mitte kхik asjad, aga mхned siiski). Minu jaoks tekitasid tuttava tunde auravad kanalisatsioonikaevud tдnavatel, Campbelli purgisupid, kollased taksod New York’is.
Kultuurinдhtusena on step vдga huvitav. Nende riikide suureks kiituseks tuleb цelda, et looduses vaba aja veetmise infrastruktuur on vдga hea – rohkelt on infopunkte, kдmpinguid.
Muljetavaldav on ka USA ja Kanada territooriumil olev loodus, mille kaitsmiseks, aga samas ka nautimiseks on loodud hulga rahvusparke. Ning rahvusparkide sissepддsutasud on tдiesti mхistliku hinnaga.
USA ja Kanada jдtsidki meile sellise “tsiviliseeritud reisisihtkoha” mulje.
Viimaste kohta me enne sinna jхudmist suurt midagi ei teadnud, kuid seda rohkem oli seal meie jaoks avastada. Reisimine seal on rohkem nagu puhkus, sest kultuuriliselt ei ole nad nii intensiivsed kui meie jaoks suhteliselt vххrad Ladina-Ameerika riigid.
Meie trajektoor
303 pдevaga lдbisime lддnepoolkeral 17 riiki ning 66 500 kilomeetrit. Trajektoor nдeb vдlja jдrgmine*:
Klikka kaardile, et vaadata tдissuuruses (selleks tuleb enamusel veebibrauseritel ilmselt uues aknas veel uuesti kaardile klхpsata). GPS-is oleme teda siiani ka pidanud, kuid alles nььd, kui Garmini programmis selle tдies pikkuses lahti tegin, avastasin, et pдris palju juppe on puudu.
*Tulevikus ьritame GPS-i ja eestlaste poolt tehtud GeoApe’i abil pidada tдpsemat trajektoori. Pдrast suurt paanikat ja veapхhjuseid otsides tuli vдlja, et meie Garmini GPS salvestab teekonna vaid pooleldi, limiteerides selle 500 punktini, samas kui seade ise promob ennast 1000 punkti salvestusena ьhe teekonna kohta.